Esiti oli kutsikate plaan juba 2020a suvel, aga selle lükkasime COVIDi aja teadmatuse tõttu edasi. Mis tähendab, et isast hakkasin vaatama tänasest umbes 1,5 aastat tagasi.
Pööran tähelepanu ka sellele, et seda blogipostitust kirjutades ei ole Luise tiinus veel kindel ning selgust selle kohta, kas paaritusreis ka tulemust andis, saame alles juuni keskpaigas.
Mis olid meie kriteeriumid?
Rõhutan siinkohal, et igal kennelil on oma nägemus ja veidi erinev lähenemine. Samuti tõlgendatakse tõustandardit erinevalt ja kõik, mis järgnevalt kirjas on minu isiklik arvamus/tõlgendust lähtudes tõustandardist ja enda eelistustest. Tõustandardi kohta loe siit.
1. Tõustandardi järgi tahtsin isast, kes oleks pigem suurem ja laia rinnaga. Minu nägemus malamuudist on suuremat tüüpi ja tugev isend. Soovisin isase näol juurde tugevamat kehaehitust, kõrgust ja massi. Alaska malamuut on algselt aretatud vedama raskeid koormaid seega peab olema jõudu ning kiirus ei ole esmatähtis. Samas ei tohtinud isane olla ka nii kõrge, et ei sobiks kelku vedama.
2. Veotahe ja -võimekus oli samuti oluline, sest soovime, et malamuut tahaks teha seda, milleks ta algselt aretatud oli.
3. Eelistan lühemat tüüpi karva. Seega otsisin isast, kes oleks pigem lühema karvaga ega kannaks pikakarvalisuse geeni.
4. Näo mask pidi olema valge ehk prillideta. Luisel on kaunis muster näol, aga et tõusiseselt mustad prillitaolised jooned domineerima ei hakkaks soovisin paaritada valge maskiga isasega.
5. Näoilme sõbralik ja armas.
Luise
Hammer
6. Iseloom sõbralik, võib öelda ka, et veidi totulik. Kaisukaru tüüpi nunnu, kes armastab kõiki inimesi ning pole kartlik ega agressiivne.
7. Terviseuuringute tulemuste puhul tahtsime ainult parimat ehk puusad A/A; küünarliigesed 0/0; silmad terved; polüneuropaatia N/N.
(8.) Alguses ajasin suure tuhinaga lisaks näitusetulemusi taga, aga sain aru, et nende aastatega olen ka ise piisavalt pädev hindamaks malamuudi vastavust tõustandardile ning maailmameistritiitli võib kriteerumitest välja aravata.
Võite nüüd ette kujutada, kui kaua võtab aega leidmaks isast, kes nendele kriteeriumitele vastab ning seda koroonaajal. Seal juures ei ole ka mingit kindlat aretusisaste baasi, kust aga vaatad ja leiad. Põhimõtteliselt on see tuulamine Google avarustes, Facebookist, Instagramis, küsimine teistelt aretajatelt jne. Aega jäi 1,5 aastast veel peaaegu puudu, aga õnneks oli tunneli lõpus valgus.
Nii nagu ei ole perfektset inimest ei ole ka perfektset koera. Ikka on puuduseid ning eesmärgiks oli ideaalile võimalikult lähedale saada.
Palju oli isase kandidaate?
Kokku kaalusin tõsiselt umbes kuute. Vastavalt maailmameistrit Itaaliast (1), Euroopa meistrit Venemaalt (2), Soome mitmekordset võitjat (3), Leedu paljude tiitlitega isast (4) ja ka Eesti mitmete tiitlitega pärjatud isast (5). Erinevatel põhjustel jäi asi katki ning lõpuks sõitsime Poola (6).
Põhjused, miks isane siiski paarituseks ei sobinud.
(1) Otsustasin, et Luise jaoks on lennukisõit siiski liiga koormav. Kunstlik viljastamine oleks aga olnud esmakordsel tiinestamisel FCI reeglite rikkumine.
(2) Polnud esitada terviseuuringute tulemusi.
(3) Ei olnud võimalik piirangute tõttu Soome sõita.
(4) Esiosa ikkagi pigem kitsas ning ei tahtnud allahindlust kriteeriumite osas teha.
(5) Ei klappinud terviseuuringute tulemused.
Oli järjekordne isase otsingu päev ja seda juba siis, kui Luise jooksuka tippajani oli jäänud heal juhul nädal, kui siis komistasin Facebookis jälle kennelile Arctic Melody. Varem teadsin ka kenneli olemasolust, aga siis pilte isastest ei märganud. Seekord aga leidsin lehelt sellise isase nagu Arctic Melody Scarlet Hammer. Mingil moel oli tunne õige, kuigi pildid kohe väga kõnekad polnud. Seda seetõttu, et isane on üsna noor (sünd 14.12.2018.) COVIDi ajal näitustel käia ei saanud. Piltidel oli Hammer alles kujunemisjärgus isane. Suured koerad arenevad umbes kaks aastat.
Võtsin kasvatajaga ühendust ja oh imet, ta vastaski kõikidele kriteeriumitele. Kasvataja saatis isasest videosid, mille põhjal suuna Poola poole otsustasingi võtta. Varasemaid pesakondi oli Poolas Hammeril kaks.
avaklass
juunior
Appi! Progesterooni tase juba piisavalt kõrge
Niisiis olime saanud mõned päevad enne kokkulepped isase omanikuga tehtud ning nüüd jäi ootama jääda Luise jooksuka tippaega. See, et asi nii kiirelt läheb, oli ootamatu.
Hakkasin lugema Luise jooksuaja päevi veidi enne, kui nägin esimest veretilka. Kõik oli rahulik. Luise ja Archi (meie pere teine koer, isane kastreerimata tööliini Siberi husky) mängisid jooksuka ajal veel koos õues, aga seda muidugi alati minu jälgimise all. Mingeid märke polnud. Archi veidi nuuskis, aga mingit püüdlust peale ronida ega suuremat huvi kui tavaliselt polnud. Okei, mõtlesin, et ilmselt on aega siis küll ja veel. Mingi huvi peaks ju ikka juba varem tekkima, kui et ovulatsiooni hetkel. Nii ju kõik need targad õpikud räägivad.
Põhimõtteliselt tekkis Archil huvi nullist sajani hetkega, mis väljendus juba üle toas oleva aia hüppamise. Olin üsna segaduses. Minu arvestuse järgi pidi tippajani olema veel pea nädal. Okei, mõtlesin, et kas tõesti nii hull käitumine, kui alles tippaeg läheneb. Otsustasin Archi käitumisele siiski reageerida ning minna Luisele progesterooni taseme mõõtmist tegema ise üsna kindel, et aega on ja saame osaleda ka planeeritud veokoeraspordi võistlusel. Minu hämming oli suur, kui veterinaar tuli tagasi teatega: ,,Võite paaritama minna.''
Mina: ,,Oot mida? Meil on vaja minna ju Poola.''
Veterinaar: ,,Kui jõuate homse jooksul paaritada, siis on väga hästi.''
Häire! Paanikaosakond! Kuidas jõuda 24h jooksul Poola = 14h sõitu; 1,135km? Koroonatestid? Asjad? Kuhu Archi jääb? Mis võistlustega? Sellest juba järgmises blogipostituses. 😁
Püüan jagada ühe kenneli eluolu ja varjupoolt, mis tihti koeraomanikele teadmata.
Kui Sulle meie blogi meeldib, siis kirjuta ka kommentaar, anna tagasisidet või jaga oma kogemust. Sinu e-posti aadress ei kuulu avalikustamisele ning on näha vaid kodulehele haldajale.
Kõike kaunist! 🧡
Add comment
Comments
Väga huvitav lugu. Ootan järgmist! Saan aretaja tööst palju teada.
Elasime kõik sellele virr-varrile kaasa! Tänu kogu sellele paanikale jäi teil võistlustel osalemine ära :) aga pole hullu järgmine kord uuesti :) Soovin teile palju, no vähemalt 14 kutsikat ja edu kasvatamisel! :)